KAASIKAIA JA KAASIKVÄLJA KÜLADE ARENGUKAVA

1. Üldsätted

PIIRKONNA ARENGUKAVA seisuga 2002-2003

1. Sissejuhatus

-Külade nimed, taust,

 Kaasikaia ja Kaasikvälja küla ( Ida-Virumaa, Kohtla vald)

Kolhooside loomise aastatel muudeti Kaasikaia ja Kaasikvälja külade nimi Järve külaks. Järve küla alla kuulusid mitmed endised väike külad. 18.detsembril 1997 aastal ennistati tagasi vanad küla nimed.

1920.aastate algul hakati jagama Järve mõisa maid talukruntideks. Järve mõisa maade jagamine pani aluse praegusele Kaasikaia külale. 1926.aastatel hakati külla ehitama esimest maja. 2001.aastal tähistati Kaasikaia küla 75 aastat, endiste ja praeguste külaelanikega. 1940. aastal oli külas 9 maja. Praegu on 10 maja. Küla kõige uuem maja ehitati 1995.a.

Kaasikvälja küla asutamise ajaks võib lugeda aastat 1935, kui antakse load renditalude ehitamiseks. 1940 aastaks oli Kaasikvälja asunduskülasse välja antud 19 talukrunti. Kaasikvälja küla piiri on tõstetud mitu korda edasi tagasi ja praeguse piiri sisse jääb 9 maja.

Kaasikaia majad asuvad 1 km pikkusel lõigul, Kaasikvälja küla majad on suuremate vahedega ja on ära jagatud umbes 3 km pikkusel lõigul. 

1945 aastal oli kahes külas kokku 123 elanikku, praegu 2002.a 82 elanikku.

Kaasikaia ja Kaasikvälja külade rahvapäraseks nimeks on Krabuli.

Külade algus aastatest peale on kaks küla tegutsenud alati koos ja seda siiamaani. Juba praegused vanaemad ja vanaisad käisid koos võrkpalli mängimas ja rajasid külla võrkpalliplatsi. Võrkpalli mängimise traditsioon on jätkunud siiani ja jätkub ka edaspidi. Oma jõududega on platsi hooldatud ja mänguväljak korras hoitud.

2002.a sügisel hakati rajama uut ja suuremat võrkpalliplatsi. Oma jõudude ja valla rahalise kaasabiga sai valmis väljaku aluspõhi. Kohaliku Omaalgatuse Programmist saadi raha väljaku katmiseks liivaga.

2001.a. ehitati kahe küla laululava samuti kõik ehitus tööd tegid küla elanikud. Raha saadi külaelanike vabatahtlikust annetusest, vallast ja KOP´ist.

 

- Arengukava periood

1-5a jooksul plaanitavad tegevused

* Võrkpalliplatsile liiv

* Lõpetada ära laululava juures ehitustööd sise-ja väliskamin

* Korrastada laululava ümbert mets (kõverad puud, võsa)

* Igasugused küla viidad (eramaa, laululava, WC, lõkkekoht, telkimise koht)

* Terviseraja lõpuni planeerimine (kaldteed, "mäed" poomid ja muud takistused)

* Valmistada uus postkastide kinnitamise tugisein

* Telkimiskoha planeering

5-10a. jooksul plaanitavad tegevused

* Küla kanalisatsioon

* Küla saun

* Kämpingud

10-50a. jooksul plaanitavad tegevused

* Võrkpalliplatsile katus või angaar

 

- Arengukava vajadus, põhjused eesmärgid

* küla järjepidev areng, et küla välja ei sureks

* tuleviku nägemus keskendudes lastele

* vabaaja veetmise võimalused

* turism

* sundvajadus investeeringute saamiseks (SAPARDI 6 meede)

* küla arengukava kooskõlas valla arengukavaga

 

- Arengukava valmimise protsessi lühikirjeldus

 Osalevad Kaasikaia ja Kaasikvälja külade elanikud. On kaasatud neli kindlat isikut, kes tegelevad arengukava koostamise ja sinna juurde kuuluvate muude küsimustega (MTÜ loomine). Kokkusaamisi korraldatakse kord kuus, vajadusel rohkem.

Koosolekuid juhib Luule Tammesaar, protokollib Piret Juuse, koostab Kersti Tammesaar. Nõu ja abiga toetab Krista Pedak - IVKE-st ja samuti koolitusel saadud teadmised.

Koostamise aeg 2002.a. - 2003.a. talv, kevad.

 

2. Arengukava hõlmava külade hetkeolukord ja üldine kirjeldus

- Kaasikaia ja Kaasikvälja külad on tegutsenud juba nende tekkimisest alates üheskoos.

Hetkel elab külas 82 inimest. Külas toimuvast võtab osa umbes 50-60   elanikku. Ka endised elanikud ja nende lapsed, kes küll praegu ei ela külas, kes aga võtavad aktiivselt osa külas toimuvast.

Külade keskmeks on Kaasikaia küla, kuhu on rajatud 2001.a. laululava, mille ehitasid külaelanikud kõik oma jõududega. Raha materjali ostmiseks saadi KOP-st, Kohtla vallast, küla elanike vabatahtlikust annetusest. Paljud materjalid palgid, lauad, katuse kattematerjal jm. Tuli külaelanikelt tasuta, nagu tehtav töögi.

Seniajani käidi koos jaanitule platsil, kus polnud  võimalik halbade ilmadega koos viibida. Kokku saadi kodudes, aga tänapäeval on külaelanike ring suurenenud ja kodudesse lihtsalt ei mahu kõik ära. Seepärast otsustatigi, et ehitatakse küla laululava koos tagaruumiga, kus oleks hea kokku tulla ka vihmase ilmaga. Laululava ehitamisest ülejäänud ehitusmaterjalist sai valmis ka korralik WC, mille disain andis uue ideed, rajada samasugused suuremad suvised kämpingud.

Külas on olnud ka aastaid võrkpalliplats, kus käiakse mängimas suvel. Kuna plats asub kahe maja vahel, otsustati, et plats viiakse suuremale maaalale, kus oleks rohkem ruumi. Uue platsi rajamisega sai algus???            

2.1 Külade paiknemise kirjeldus

- Kaasikaia ja Kaasikvälja külad asuvad  Ida-Virumaal, Kohtla vallas.

Kohtla vald - asub Kohtla-Järve linna ja tema Kukruse linnaosa ümbruses; 1616 elanikku.

Põhjapiir ühtib Soome lahe lõunakalda Saka-Ontika-Toila pankranniku kõrgeima ja pikima katkematu  osaga, mis kulgeb Sakalt Toila klindilaheni. Pankranniku keskmine kõrgus on üle 50 m merepinnast, Ontika lähistel saavutab ta maksimumi - 55,6 m. Siin asub ka Eesti kõrgeim 25 meetrine Valaste juga ja selle vaateplatvorm. Valla ida- ja kaguserv, mis ulatuvad Jõhvi kõrgustikule on taas kõrgemad ning enamasti põllustatud; läänes ja edelas on peamiselt metsad ja sood. Valla keskus asub Järve külas (899 elanikku).

Elanikke teenindavad põhiliselt ümbruskonna linnade munitsipaal-asutused (kool, lasteaed), vallale kuuluvad rahvamaja ja raamatukogu Saka külas.

Kaasikaia ja Kaasikvälja küla kulgevad paralleelselt Tallinn-Narva maantee 154 ja 155 km põhjapoolsemal lõigul. Põhjapoolsem külapiir on Ontika külaga. Lõunapoole (üle Tallinn-Narva mnt.) jääb Kohtla-Järve äärelinn. Lääne poole jääb Saka küla. Idapiir on Amula külaga.

 

- Kaasikaia ja Kaasikvälja külast kaugused;

* Kohtla vald, Järve küla - 2 km

* Kohtla-Järve linna - 3 km

* Jõhvi linna (maakonna keskus) - 12 km

* Ontika pankrannikule - 2 km

* Saka rahvamajja-raamatukokku - 7 km

* Valaste juga - 7 km

- Kuna Kaasikaia ja Kaasikvälja külad asuvad kohe Eesti ühe suurema maantee ääres Tallinn-Narva mnt. Ei ole probleemi külast liikuma saamisel.

2.2 Külade elanikkond

- Kaasikaia külas on 10 suitsu. Majad asuvad kõrvuti 1 km pikkusel küla teelõigul.

* Kolmes majas on 2 leibkonda

* Seitsmes majas on 1 leibkond

Kaasikvälja külas on 9 suitsu. Mõned majad asuvad kõrvuti, kuid osade majade vahed on suuremad

* Neljas majas on 2 leibkonda

* Ühes majas on 3 leibkonda

* Kahes majas on 1 leibkond

* Kahte maja kasutatakse suvilatena

 

- Kahes külas kokku elab 82 inimest

* Lapsi 26

* Tööealisi 39

* Pensionääre 17

 

Sooline ja rahvuseline

Lapsi - poisse 16,  tüdrukuid 10

Tööealisi - naisi 20, mehi 19

* Pensionäre - naisi 8, mehi 9

 

* Eestlasi - 71

* Venelasi - 3

* Ukrainlasi - 8

 

2.3 Külade looduslike olude kirjeldus

- Vesi    

Külades puudub looduslik veekogu, kuid lähim rand asub 2 km kaugusel Ontikal, Soome lahe kaldal. Tuntud AA rand asub 10 km kaugusel. Valla territooriumil Saka külas (8 km) asub endine paekarjäär kus on võimalik ujumas käia.

 

- Mets ja põllumaad

On ainult erametsad ja eramaad.

 - Maastik

Tasane, soine ja paene pinnas.

- Piirkonda iseloomustavad objektid

Ise rajatud laululava koos lõkkekohaga ja võrkpalliväljakuga.

 

2.4 Külade majanduslike olude kirjeldus

- Ettevõtjad

Puuduvad

- Töövõtjad

Käiakse tööle Kohtla-Järvele, Jõhvi, Sillamäele

- Töötuid

Kolm lastega kodus olevat ema

Neli ema kelle lapsed on nooremad kui 3a.

- Invaliide

Kolm. Üks on momendil hooldekodus ja kaks  saavad pere toel hästi hakkama.

- Probleemsed isikud

Puuduvad

- Teenuste olemasolu kohapeal, läheduses

Kohapeal puudub. Lähim võimalus teenust osta on Kohtla-Järve linn.

 

2.5 Külade infrastruktuuri kirjeldus

- Füüsiline

* elekter - väga hea, kuna külas asub alajaam ja seda hooldab Eesti Energias töötav külaelanik

* küla tee - rahuldav, kuna pinnas on soine ei ole võimalik rajada musta kattega teed, sest see laguneks igal aastal. Lihtsam on teed katta mõne aastaste vahedega aherainega.

* sideteenused - lauatelefon on igas majas, peale selle ka mobiiltelefonid. Igal majal on oma postkast, mis asuvad küla alguses. Kuues majas on interneti ühendus läbi Eesti Telefoni.

* vesi-kanalisatsioon - 11 majal on oma veevärk ja kanalisatsioon.

* prügimajandus - 4 majal on prügiveo leping RAGN A SELLS-iga. Mitu majapidamist kasutavad ühte konteinerit. 

- Transpordi võimalused - kuus korda nädalas saab bussiga hommikul (7.15) linna, lõunaajal (14.30) tagasi ja õhtul (18.00) vastavalt olukorrale kas ollakse Jõhvis, saab sealt kaudu külla või siis ollakse külas, siis saab sama bussiga sõita Kohtla-Järvele, kust saab edasi sõita linnaliinide ja kaugliinide bussidega.

Lähim teenuste ostmine toimu Kohtla-Järve linnalt. Kauplused, koolid, lasteaiad, bensiinijaamad, postkontor, pank ja pangaautomaadid ( 3 km).

- Sotsiaalne - kooskäimisvõimalus on väga hea (laululava tagaruum), kõiki probleeme lahendatakse koos. Kui on vaja tullakse kohe kokku, helistatakse ja kohale tulemine ei ole probleem. Kõik saavad oma vahel hästi läbi, kõike küla üritusi tehakse koos ja vallaüritustest võetakse alati koos osa.

2.6 Külade muu üldine teave

Väga ühtne küla, kui kellelgi on abi vaja (kartuli panemine, võtmine, heina tegu, katuse parandamine jne.) aidatakse alati üksteist.

Praegu küll ei ole karta, et küla tühjaks jääks. Osades majades elab kolm põlve koos. Maja omanikud ei ole eriti vahetunud. On ka mõni niisugune maja mida on pidevalt müüdud, neid kasutatakse ka rohkem suvel elamiseks ja need jäävad ka küla keskmest välja. Need majad on teistest rahvustest esindajate omanduses. Nad võtavad vahel ka küla üritustest osa, kuid harva, sest neil on omad tavad ja kombed, mida nemad tähtsateks peavad. Neid on ka alati kutsutud, kuid nad on viisakalt ära öelnud ja mingeid pahandusi pole sellepärast olnud.

Kuna kõigile on maad ja metsad tagastatud, ei näe praegu küll uute ehitus kruntide rajamist, kuna praegused küla majad on niigi üksteise lähedal.

 

VISIOON

Ilus ja puhas elu ja puhkekeskkond

Hea maine põhineb aktiivsel seltsi ja külaliikumisel. Piirkonnas tegutsevad ettevõtted, organisatsioonid ja elanikud väärtustavad puhast elu ja looduskeskkonda. Elukeskkonna kvaliteeti ja tuntust on parandanud väljaarendatud turismimagnetid, lähedal asuv Valaste juga Ontika pankrannik ning Kaasikaia puhkekompleks.

Roheline vaikne küla Tallinn Narva maantee ääres

Luua elanikele kaasaegsete mugavustega looduslähedane elukeskkond, soodustada loodust säästva elutegevuse arengut, arendada keskkonnasõbralikku majandustegevust. (astelpaju, vaarika ja lõikelillede kasvatus.

 

Kohapealsed töökohad

Hea ettevõtluskeskkond ja vajalike oskustega töötajate olemasolu.

Peamine tööhõive on marjakasvatus ja aiandus.

Piirkonnas on väljaarendatud puhkemajandus, mis annab tööd kohalikele elanikele.

 

MISSIOON

Soodsa elu ja ettevõtluskeskkonna loomine, kogu territooriumi tasakaalustatud arengu kindlustamine, loodusressursside säästliku kasutamise tagamine (mets), piirkondlike traditsioonide  säilitamine.